Tunnitasu ehk ajatasu
Tunnitasu alusel sätestatakse ka tavaliselt tasustatav puhkus (näiteks 4 nädalat).
Üle standard töönädala töötatud aega nimetatakse ületundideks ja seda tasustatakse reeglina pooleteist kuni kahekordse tunnitasu määraga.
Peamised tunnitasu eelised on:
• Tagab parema kvaliteedi.
• Lihtne tasu arvutada ja tööd hinnata.
• Nad sobivad ettevõtetele, kes annavad tööd üldisematele ametikohtadele (nt. finantsjuhtimist, haldamist, hooldust) ja kus töötaja tootlikkust ei ole kerge mõõta.
• On lihtne mõista töötaja seisukohast vaadatuna.
• Töötaja saab sissetuleku teatud kindlusega.
• Lihtsustab tööandjal personalikulude arvestamist.
• Vähendab ületöötamist ja sellega seotud riske.
• Võimaldab töötajaid võrdsemalt kohelda. Seetõttu kasutavad sageli seda meetodit ametiühingud.
Peamised tunnitasu puudusedon:
• Puudub motivatsioon saavutada suuremat tootlikkust, kuna vähem pingutav töötaja saab samaväärset tasu kui tulemuslik töötaja.
• Tulemuslikum töötaja ei tunneta enda loodud lisaväärtust ning pettub. Tulemuseks tööjõu suurem voolavus.
• Suurenevad tootmiskulud, sest töötajal on kasulikum rohkem aega tööle kulutada.
Lõppkokkuvõttes teeb töötaja tegemata tööd ära ületundidena ning saab selle eest veel lisaks kõrgemat tasu.
• Kvaliteedi langus.
• Tunnitasul on kalduvus „libiseda“ ülespoole (nt inflatsiooniga seotud palgad ja töötajate edutamine).
• Ei ole võimalik kindlaks teha täpset tööjõukulu ühiku kohta.
• Võib põhjustada konflikti juhtkonna ja töötajate vahel, kuna juhtknd tahab maksimaalset tulemust ja töötajad soovivad maksimaalset palka. Selline konflikt võib viia juhtkonna ja töötajate vahelisse tõsisesse vastasseisuni.
Sobib kasutamiseks, kui on vaja:
• Tagada pigem kvaliteeti kui kvantiteeti.
• Kui on raske mõõta otsest tulu.
• Kui hoolikas töö järelevalve on võimalik.br />
• Kui töö iseloom ei võimalda kasutada premiaalsüsteemi, nt.öövaht.
• kus tootmises võivad esineda viivitusi, nt.elektrilised seiskamine jne.
Mõned tunnitasu süsteemid, mille eesmärgiks on viia sisse stiimul saada aja eest paremat tasu. Need meetodid on:
(A) Kõrgema palga arvestus:
Kõrgem määr kinnitatakse suurem kui keskmine palgamäär. Palgamäära ühikuks on kehtestatud tund või päev. Kõrgem määr võimaldab meelitada tõhusamale tööle. Ületunnitöö on keelatud kõnealuse süsteemi alusel. Stabiilsed töötingimused on loodud, et võimaldada töötajatel saavutada parem tulemus tavalise tööaja jooksul. Need, kes ei ole suutnud saavutada kõrgemale määrale vastava aja jooksul tulemust, saavad tasu keskmise palgamäära alusel.
(B) Elukalliduse arvestus:
Selle meetodi kohaselt arvestatakse tasu vastavalt elukalliduse muutusele. Tunni- või päevamäär muutub vastavalt keskmise- või alampalga muutusele.
(C) Diferentseeritud tunnitasu:
Selle palgasüsteemi puhul kinnitatakse erinevad palgamäärad erineva efektiivsusega töötamisele. Tavalise aja määr makstakse töötajatele, kelle töö tõhusus on keskmine. Määr suureneb järk-järgult vastavalt efektiivsuse tõusuga. Seega anname töötajatele motivatsiooni nende tõhusamale toimimisele.