Juhtimisstiilid

Autokraatlik

Autokraatlikus juhtimisstiilis on üks juht, kes teeb iseseisvalt otsuseid ega arvesta oluliselt alluvate arvamusega. Sellise juhtimisstiili tulemused kajastavad juhi isiksust ning annavad hea juhi puhul ka ettevõttele hea maine. Samas võib halb juht aga ettevõtte kohta negatiivse eelarvamuse tekitada. Samuti võib selline juht tekitada protesti tugevates ja pädevates alluvates, kuna nende otsustusvabadust on liialt piiratud. Väga range autokraatlik juht teeb ise otsused ning kontrollib põhjalikult nende täideviimist. Leebem juht teeb küll ise otsused, kuid jätab alluvatele mõningast vabadust nende elluviimisel.
Sellist juhtimisstiili kasutatakse kriisisituatsioonis, kus aruteluks aega ei ole ning juht vastutab ainuisikuliselt tulemuse eest. Töötajad peavad koheselt korraldustele alluma, et edasisi probleeme ei tekiks. Stiili kasutab politsei ja sõjavägi, kus juhile on antud vastav väljaõpe ning korraldusi täidetakse ilma kõhkluste ja küsimusteta.

Konsultatiivne

Selline stiil on sisuliselt samuti diktaatorlik. Otsuseid tehakse nii firma kui ka töötajate huve arvestades. Juhtimine toimub ülalt alla, kuid tagasisideme kuulamine säilitab moraali. Stiil on väga kasulik, sest suurendab töötajate lojaalsust ning vähendab tööjõu voolavust. Selle stiili puhul on oluline, et oleks olemas juhi ja alluvate vaheline hea side. Konsultatiivse juhtimisstiili puuduseks jääb ikkagi töötaja väga suur sõltuvus juhi otsustest.

Veenev

Veenva juhtimisstiili puhul säilitab juht täieliku kontrolli kogu otsustustsükli üle, kuid ta veedab palju aega töötajatega, et selgitada neile langetatud otsuseid. Töötajad on küll langetatud otsuste tagamaadest teadlikud, kuid otsuste langetamise juures ei oma nad suurt mõjuvõimu. Seda stiili võib kasutada keerulisemate ülesannete lahendamisel, kus kaasatakse arutelusse spetsialiste, kuid lõpliku valiku ja otsuse tegemiseks pole neil piisavalt õiguseid.
Puudused:
• Kuna töötajad ei ole osalenud otsuste langetamisel, siis ei saa nad ka otsust usaldada.
• Kuna töötajad ei osale otsustamisel, ei võta nad ka vastutust toote või teenuse käekäigu üle.
• Ühesuunaline side on reeglina halvem kui kahesuunaline.

Demokraatlik

Demokraatlikkus juhtimisstiilis saavad töötajad osaleda otsustusprotsessis ja otsused lepitakse kokku häälteenamusega. Suheldakse mõlemas suunas (ülalt alla ja alt üles). Kasutatakse, kui otsuste tegemiseks on vaja erinevate spetsialistide teadmisi, kuid juhtkonnal pole neid piisavalt. Probleemiks võib tulla lisaajakulu, mis on vajalik otsuste läbihääletamiseks.

Kaootiline

Väga kaasaegne juhtimisstiil, kus töötajatel on täielik kontroll kogu otsustusprotsessi üle. Mõned seda juhtimisstiili kasutavad ettevõtted on muutunud väga innovaatilisteks ja olulisteks.

Mittesekkuv

Töötajatel on lubatud lasta oma ideid ja loovust rakendada oma konkreetses valdkonnas. Juht on rohkem mentori kui juhi rollis.

Ringi liikuv juht

Ringi liikuv juht on klassikaline tehnika, kus juht liigub ringi ja kogub infot ja ettepanekuid, et ennetada keerulisi olukordi ja vältida kriise. Juht saab vahetut ja kiiret informatsiooni toimuvast ning vajadusel koheselt sekkuda. Juht on rohkem nõustaja rollis ning jätab otsustamise töötajatele, saades koheselt ka tagasisidet otsuste kohta.

Puudused:
• Kui juhatuselt pole piisavat tuge töötajatele, siis pole töötajatel piisavalt infot, et võtta vastu õigeid otsuseid ja ka töötajad ise ei saa olla oma otsustes kindlad.
• Juhilt on nõutav kõrge emotsionaalse intelligentsuse tase.
• Juht võib „uppuda“ pisiasjadesse. Juht peaks sekkuma ainult siis, kui otsus hakkab liialt kalduma töötajate huve arvestavaks ja ettevõttele kahjulikult mõjuvaks.